Tänapäeva maailmas haridus on muutunud elutähtsaks inimtegevuseks. Inimene õpib kogu elu, olenemata füüsilistest võimetest ja sotsiaalsest staatusest.
Tänu avatud haridusele juurdepääs autentsetele õppematerjalidele pole kunagi olnud lihtsam kui tänapäeval. Koheseks kasutamiseks on saadaval tohutu hulk erinevates keeltes õppematerjale.
Infotehnoloogia juurutamine haridusprotsessi on tänapäevase hariduse peamine suund. Iga õpetaja kasutab klassiruumis digitaalseid õppematerjale ja õppijad kasutavad neid iseseisvaks õppimiseks kodus. Sellega seoses on terav küsimus kasutatavate digitaalsete õppematerjalide kvaliteedi hindamisest.
Avatud õppematerjalide kvaliteedihindamine on muutunud oluliseks, et toetada õppijaid ja õpetajaid kvaliteetsete avatud õppematerjalide leidmisel ning võimaldada repositooriumidel oma avatud õppematerjale täiustada.
Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on välja töötatud terve rida hindamismudeleid.
Lugesin sellel teemal kaks artiklit:
“Quality Evaluation of Open Educational Resources” (autorid: Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. 2020) ja
“Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources” (autorid: Yuan, M., & Recker, M. 2015).
Otsustasin lähemalt uurida Elias et al. artiklit “Avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamine” (“Quality Evaluation of Open Educational Resources”).
Artiklist sain teada, et avatud õppematerjalid (Open Educational Resources (OER) on tasuta ja avatud litsentsiga õppematerjalid, mida kasutatakse õppimiseks laialdaselt.
Artiklis autorid pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks.
Autorid on loonud mõõtmete ja mõõdikute kogumi avatud õppematerjali kvaliteedi hindamiseks.
Mõõdikud rakendati ja hinnati SlideWiki koostööpõhise OpenCourseWare platvormi raames, mis pakub esitlusslaidide vormingus õppematerjale.
Kvaliteedi mõõdikute määratlemiseks autorid uurisid OER kvaliteedi hindamisega seotud töid. Analüüsisid kirjandusest leitud mõõtmeid ja kategoriseerisid need kvaliteediaspektide alusel:
1) funktsiooni kvaliteet (OER repositooriumis pakutavate funktsioonidega seotud kvaliteet),
2) tehnoloogiline kvaliteet (OER repositooriumi tehnoloogia ja rakendamisega seotud kvaliteet),
3) õppesisu kvaliteet (OER materjali ja sisu esitamisega seotud kvaliteet).
Analüüs näitas, et enamik uuritud hindamismeetodeid hindab mõõtmeid ja mõõdikuid kas kontseptuaalselt või ekspertidele või kasutajatele kontrollnimekirja pakkudes. Need kontrollnimekirjad täidetakse kas käsitsi või veebiküsitluste vormis. Automaatset avatud õppeainete kvaliteedi hindamist ja autori kvaliteedijuhiseid ei käsitletud.
Kuna käesolev uuring keskendub avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamisele, siis autorid keskendusid õppesisu kvaliteedi osas.
Open Education Consortium (OEC) määratleb avatud õppematerjalid materjalidena, mis koosnevad kursuste kavandamisest, temaatilisest sisust ja hindamisvahenditest.
Vastavalt sellele autorid jagasid avatud õppematerjalide hindamise lähenemisviisi kolmeks komponendiks: sisu struktuur, õppesisu ja enesehindamine.
Sisu struktuur määrab õppematerjalide korralduse ja navigeerimise.
Õppesisu viitab õppematerjali esitusviisile.
Enesehindamine on seotud õppeprotsessi hindamiseks vajalike küsimuste olemasoluga.
Mõõdikute ja mõõtmete asjakohasuse hindamiseks küsiti OER ekspert-kasutajaid. 70% osalejatest leidsid, et mõõtmed ja mõõdikud on kasulikud ning 50% osalejatest nõustusid, et pakutud mõõtmed ja mõõdikud hõlmavad olulisi mõõdikuid, mis on vajalikud avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks, samas kui 30 % osalejatest andsid neutraalse vastuse.
Järelduses saab öelda, et autorid oma töös käsitlesid kaks uurimisküsimust:
1) kuidas hinnata avatud õppematerjalide kvaliteeti?
2) kuidas seda hindamist kasutada avatud õppematerjalide autorite ja õppijate juhendamiseks?
Et vastata esimesele küsimusele autorid koostasid kvaliteedihindamise mõõdikuid, mis hõlmavad kolme OER kvaliteedihindamise aspekti: sisu struktuur, õppesisu ja enesehindamine. Teise küsimuse jaoks valisid neist mõõdikutest välja seitse ja rakendasid need SlideWikis.
Hindamistulemused näitavad, et antud hindamismudel käsitleb olulisi kvaliteediaspekte ja saab kasutada avatud õppematerjalide üldise kvaliteedi määramiseks.
Kasutatud allikad:
Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36
