Kokkuvõttev postitus meie grupi digiprojekti kohta

Meie grupi kokkuvõttev postitus digiprojekti kohta asub siin:

Kuues ülesanne: Digiõppevara projekti partnerhinnang

Hinnatava kogumiku teema:   “Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas” 

Autorid: Maibritt Kuuskmäe, Alice Aaviksoo, Moonika Org, Emma Loore Sinitamm.

Hindamise aluseks on LORI hindamismudel: http://www.sfu.ca/~jcnesbit/articles/LeacockNesbit2007.pdf

Rühmaliikmete poolt loodud õppematerjalide kogumik on koostatud ühtses stiilis ning moodustab ka sisuliselt ühtse terviku. Kogumik on iseenesest piisav ning võimaldab õppijatel õpieesmärke saavutada. 

LORI hindamiskriteeriumid	Hinne	Kommentaar
Sisu kvaliteet	Suurepärane	Kogumiku sisu on detailselt asjakohane, aktuaalne, loogiline. Sisu on vigadeta ja esitatud ilma eelarvamusteta, mis võiks õppijaid eksitada.  Iseseisvaks õppimiseks on olemas vajalikud materjalid, näiteks õppevideod, testid, mälumäng jm. Sisu vastab õpieesmärkidele.
Kohandumine õppija vajadustele	Suurepärane	Õppija vajadustele on kohandatud.  Teadmiste kinnitamiseks on piisavalt näiteid ja ülesandeid. On tagasiside õpilase vastuse kvaliteedi kohta.
Motiveeritus	Suurepärane	Kogumik on õppimiseks atraktiivne, pakub interaktiivsust, multimeediat, mängulaadseid väljakutseid. Kogumikusse on  lisatud palju noori kõnetavaid näiteid, mis hästi motiveerivad iseseisvaks õppimiseks.  Õppematerjalid kaasavad õpilasi kasutama oma kogemusi ja teadmisi õppeprotsessis.
Näitlikustamine	Suurepärane	Kogumik sisaldab palju visuaalset teavet tõhusamaks õppimiseks. Õppematerjalide kujundus võimaldab õppijal õppida tõhusalt. Esitlused vähendavad visuaalset otsingut. Tekst on loetav. Animeeritud või videoga salvestatud sündmusi kirjeldatakse helijutustuse abil. Sisukad pealkirjad annavad märku tekstilõikude sisust. Kirjutamine on selge, lühike ja vigadeta.
Kasutajamugavus	Suurepärane	Õppematerjalid on mugavalt  kasutada. Navigeerimine on  lihtne ja selgelt seletatud iga õppetüki algul.
Ligipääsetavus	Suurepärane	Õppematerjalid on kättesaadavad  kõigile õppijatele, ka erivajadustega õpilastele.Tekstilõikudel on helikujundus.
Taaskasutatavus	Suurepärane	Õppematerjalid saab kasutada erinevates kontekstides ja erineva taustaga õppijatega.
Ühilduvus	Suurepärane	Kogumik on võimalik kasutada erinevatel platvormidel. Sisaldab metaandmeid. Kogumik järgib kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja spetsifikatsioonid.

Viies ülesanne: Testi koostamine

Lõin testi tao.testing.com demo keskkonnas: http://demo.taotesting.com/ 

Test koosneb kolmest küsimusest: kaks küsimust mõistete ja üks protseduuri teemal.

Jagasin Google Drive`s: Test

Testi küsimused Google Drive Dokumendis

PS. Täiesti keeruline asi, minu arvates. Paraku ei tea kuidas test välja näeb testimise režiimis, sain vaadata ainult iga küsimus eelvaate režiimis eraldi.

Hiljem leiti juhendit.

Juhend on inglise keeles: 

Neljas ülesanne: Õppevideo salvestamine

Õppevideo teema on "Mobiiliäpid nutitelefonis.

Video salvestamiseks kasutasin Zoomi.

Videole on lisatud 4 interaktiivset küsimust.

Video on avaldatud https://sisuloome.e-koolikott.ee/all-interactive-content

Vaata "Alateema: Digisisu arendus", video asub esitluse leheküljel number 14.

Kolmas ülesanne: H5P õppematerjali koostamine

 Teema: Digisisu loomine

3.1 Õppetükk  - Digisisu arendus - Marina

3.2 Õppetükk - Digisisu kohandamine - Daily

3.3 Õppetükk - Autoriõigus ja litsentsid - Tiina

Sihtgrupp: 10.klassi õpilased, digipädevuse tasanduskursus 

1. Õppetükk  - Digisisu arendus

Õpieesmärk: Õpilane loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.

Õpiväljundid:

–oskab kujundada arvutis tekste vastavalt kooli vormistamise juhendile, näiteks referaate, CV-sid, loov- ja uurimistöid;

-teab, kuidas õigesti arvutis faile printida, sh valida paberi suurust, eksemplaride arvu, ühe- või kahepoolset printimist ja muid võimalusi;

-oskab koostada veebipõhiseid küsimustikke andmete kogumiseks, küsitluste läbiviimiseks ja tulemuste analüüsimiseks;

-oskab luua digitaalseid õpimappe nagu veebilehed, blogid jms, et tutvustada oma õpitut ja jagada oma kogemusi.

-oskab rühmatööna luua erinevat tüüpi digitaalset sisu, näiteks lühifilme, mobiilirakendusi jm.

H5P õppematerjal e-koolikoti sisuloomes

Siin on minu poolt koostatud õppematerjalid:

Alateema: Digisisu arendamine:  https://app.Lumi.education/run/D5j8CT     

Asub nüüd ka sisuloome.e-koolikott.ee.

Katseülesanded:

Mis on referaat?  https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17501

Referaadi koostamise õppejuhend.  https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17523

Veebisaidi loomine: põhimõisted.  https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17543

Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Tänapäeva maailmas haridus on  muutunud elutähtsaks inimtegevuseks. Inimene õpib kogu elu, olenemata füüsilistest võimetest ja sotsiaalsest staatusest.

Tänu avatud haridusele juurdepääs autentsetele õppematerjalidele pole kunagi olnud lihtsam kui tänapäeval. Koheseks kasutamiseks on saadaval tohutu hulk erinevates keeltes õppematerjale. 

Infotehnoloogia juurutamine haridusprotsessi on tänapäevase hariduse peamine suund. Iga õpetaja kasutab klassiruumis digitaalseid õppematerjale ja õppijad kasutavad neid iseseisvaks õppimiseks kodus. Sellega seoses on terav küsimus kasutatavate digitaalsete õppematerjalide kvaliteedi hindamisest. 

Avatud õppematerjalide kvaliteedihindamine on muutunud oluliseks, et toetada õppijaid ja õpetajaid kvaliteetsete avatud õppematerjalide leidmisel ning võimaldada repositooriumidel oma avatud õppematerjale täiustada. 

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on välja töötatud  terve rida hindamismudeleid.

Lugesin sellel teemal kaks artiklit:

“Quality Evaluation of Open Educational Resources” (autorid: Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. 2020)  ja 

“Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources” (autorid: Yuan, M., & Recker, M. 2015).

Otsustasin lähemalt uurida Elias et al. artiklit “Avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamine” (“Quality Evaluation of Open Educational Resources”).

Artiklist sain teada, et avatud õppematerjalid (Open Educational Resources (OER) on tasuta ja avatud litsentsiga õppematerjalid, mida kasutatakse õppimiseks laialdaselt.

Artiklis autorid pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks.  

Autorid on loonud mõõtmete ja mõõdikute kogumi avatud õppematerjali kvaliteedi hindamiseks.

Mõõdikud rakendati ja hinnati SlideWiki koostööpõhise OpenCourseWare platvormi raames, mis pakub esitlusslaidide vormingus õppematerjale. 

Kvaliteedi mõõdikute määratlemiseks autorid uurisid OER kvaliteedi hindamisega seotud töid. Analüüsisid kirjandusest leitud mõõtmeid ja kategoriseerisid need kvaliteediaspektide alusel:

1) funktsiooni kvaliteet (OER repositooriumis pakutavate funktsioonidega seotud kvaliteet),

2) tehnoloogiline kvaliteet (OER repositooriumi tehnoloogia ja rakendamisega seotud kvaliteet),

3) õppesisu kvaliteet (OER materjali ja sisu esitamisega seotud kvaliteet). 

Analüüs näitas, et enamik uuritud hindamismeetodeid hindab mõõtmeid ja mõõdikuid kas kontseptuaalselt või ekspertidele või kasutajatele kontrollnimekirja pakkudes. Need kontrollnimekirjad täidetakse kas käsitsi või veebiküsitluste vormis. Automaatset avatud õppeainete kvaliteedi hindamist ja autori kvaliteedijuhiseid ei käsitletud. 

Kuna käesolev uuring keskendub avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamisele, siis autorid keskendusid õppesisu kvaliteedi osas.

Open Education Consortium (OEC) määratleb avatud õppematerjalid materjalidena, mis koosnevad kursuste kavandamisest, temaatilisest sisust ja hindamisvahenditest.

Vastavalt sellele autorid jagasid  avatud õppematerjalide hindamise lähenemisviisi kolmeks komponendiks: sisu struktuur, õppesisu ja enesehindamine. 

Sisu struktuur määrab õppematerjalide korralduse ja navigeerimise.  

Õppesisu viitab õppematerjali esitusviisile.  

Enesehindamine on seotud õppeprotsessi hindamiseks vajalike küsimuste olemasoluga. 

Mõõdikute ja mõõtmete asjakohasuse hindamiseks küsiti OER ekspert-kasutajaid. 70% osalejatest leidsid, et mõõtmed ja mõõdikud on kasulikud ning 50% osalejatest nõustusid, et pakutud mõõtmed ja mõõdikud hõlmavad olulisi mõõdikuid, mis on vajalikud avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks, samas kui 30 % osalejatest andsid neutraalse vastuse.

Järelduses saab öelda, et autorid oma töös käsitlesid kaks uurimisküsimust: 

1) kuidas hinnata avatud õppematerjalide kvaliteeti? 

2) kuidas seda hindamist kasutada avatud õppematerjalide autorite ja õppijate juhendamiseks? 

Et vastata esimesele küsimusele autorid koostasid kvaliteedihindamise mõõdikuid, mis hõlmavad kolme OER kvaliteedihindamise aspekti: sisu struktuur, õppesisu ja enesehindamine. Teise küsimuse jaoks valisid neist mõõdikutest välja seitse ja rakendasid need SlideWikis.

Hindamistulemused näitavad, et antud hindamismudel käsitleb olulisi kvaliteediaspekte ja saab kasutada avatud õppematerjalide üldise kvaliteedi määramiseks.

Kasutatud allikad:

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

 

Soovitatud teadusmaterjalide hulgast mina otsustasin uurida Saum´i (2007)  artiklit, mis annab ülevaade õpiobjektide ja repositooriumide arengust aastatel 1992-2004. 

ÕPIOBJEKTI TÕLGENDUSED

Mõiste õpiobjekt (Learning Object) pärineb aastast 1992, kui Wayne Hodgins selle läbi mõtles. Ta defineeris õpiobjekte kui teabeobjektide kogumit, mis on kokku pandud metaandmete abil, et need sobiksid õppija isiksuse ja vajadustega (Hodgins, 2000).

Õpiobjektil on palju tähendusi, sest igaüks saab luua Internetis sisu ja nimetada seda õpiobjektina ning igaüks saab pakkuda oma definitsiooni.

Õpiobjektidega hõlmatud kontseptsioon tuntakse paljude teiste nimetuste all:  haridusobjekt (Friesen, 2001), meediaobjekt (Norton, 1996), teadmusobjektid (Merrill, 1996), kiirõppeobjektid, korduvkasutatav õppeobjekt (Barritt, Lewis ja Wieseler, 1999), Oracle õppearhitektuur (Ellwood, 1997), jagatav õppevara objekt (Dodds, 2000), jagatava sisu objekt (Dodds, 2001), õppeühikud (Koper, 2001), e-õppe objekt (Collier & Robson, 2001), õppeobjekt (Gibbons, Nelson ja Richards, 2000), intelligentne objekt (Gibbons et al., 2000) ja andmeobjekt (Gibbons et al., 2000). 

Järgnevalt vaatleme erinevate autorite tõlgendusi.

Meediaobjekt (media objects) kasutajaliidese element, millel on teatud füüsiline välimus ja sellega seotud interaktiivne käitumine (Norton,1996).

Teadmusobjekt (knowledge object) mis koosneb eelnevalt määratletud elementide komplektist (Merril, 1996)

Õpiobjekt (learning object) -  väikseim sõltumatu struktuurne kogemus, mis sisaldab eesmärki, õppetegevust ja hinnangut (L' Allier, 1997).

Õpiobjekt  - digitaalne või mittedigitaalne olem, mida võib kasutada õppimiseks, hariduseks või koolituseks (Duval, 1998)

Korduvkasutatav infoobjekt (RIO) on defineeritud kui sisu, praktika ja hindamisobjektide kogum, mis on koondatud ühe õppeeesmärgi ümber (Barritt et al., 1999).

Korduvkasutatav õpiobjekt (RLO) luuakse ülevaate, kokkuvõtte, hinnangu ja viie kuni üheksa RIO kombineerimisel. Täpsemalt on RIO granuleeritud korduvkasutatav infokogum, mis on meediast sõltumatu. Seejärel kombineeritakse üksikud RIO-d, et moodustada suurem struktuur, mida nimetatakse korduvkasutatavaks õpiobjektiks (RLO) (Barritt et al., 1999).

IEEE õppetehnoloogia standardite komitee väitis, et õpiobjektid on määratletud kui "mis tahes digitaalsed või mittedigitaalsed üksused, mida saab kasutada, taaskasutada või viidata tehnoloogiaga toetatud õppe ajal" (IEEE standardid, 1998).

Õpiobjektid kui veebipõhised, iseseisvad õppetükid (Chitwood, 2000).

Õpiobjekt on väike korduvkasutatav digitaalne komponent, mida saab valikuliselt rakendada üksi või kombineerituna arvutitarkvaraga, õppimise läbiviijate või õppijate endi poolt, et rahuldada individuaalseid vajadusi õppimise või jõudluse toetamise osas (Shepherd, 2000).

Meediaobjekt - Monson ja South määratlevad sellist objekti kui digitaalset meediat, mis on kujundatud ja/või mida kasutatakse õpetamise eesmärgil. Sellised objektid ulatuvad kaartidest ja diagrammidest videodemonstratsioonide ja interaktiivsete simulatsioonideni (South & Monson, 2001).

Õppeühikud (Units of Study) väikseim üksus, mis pakub õppijatele õppesündmusi, mis vastavad ühele või mitmele omavahel seotud õpieesmärgile (Koper, 2001).

Õpiobjekt on igasugune demonstreeritud pedagoogilise väärtusega digitaalne ressurss, mida saab õppimise toetamiseks kasutada, taaskasutada või viidata (Friesen, 2001).

Õpiobjekt on sisuosa, mis on väiksem kui kursus või õppetund (Mortimer, 2002).

e-õppe objektid tähistavad väikseimaid, aatomõppeühikuid, mis hõlmavad üht ja iseseisvat õppeainet (Engelhardt, Hildebrand, Lang, Schmidt, & Werlitz, 2004).

Seega saab öelda, et selle artikli kontekstis õpiobjektide kasutamise põhiidee iseloomustavad leitavus, korduvkasutus ja koostalitlusvõime.

Leitavuse toetamiseks kirjeldatakse õpiobjekte metaandmetega (IEEE standard).

Korduvkasutuse toetamiseks on IMS Consortium välja pakkunud mitmeid spetsifikatsioone, näiteks IMS-i sisupakett.

Koostalitlusvõime toetamiseks on Advanced Distributed Learning organisatsioon loonud jagatava õppevara objekti viitemudeli (SCORM) versiooni 1.0 (ADL, 2006).

Saab järeldada, et õpiobjektid loodi selleks, et vähendada õppekulusid, standardiseerida õppesisu ning võimaldada õppesisu õpihaldussüsteemides leida, kasutada ja korduvkasutada.

REPOSITOORIUMID

Õpiobjektide repositoorium on spetsiaalne tarkvarapakett, mis on loodud õpiobjektide salvestamiseks kogu selle elutsükli jooksul. Õpiobjektide repositoorium seob metaandmeid ja õpiobjekte. Repositoorium iseloomustab juurdepääsetavus, st võimalus objekti otsida ja kätte saada. See saavutatakse üksikasjaliku metaandmete esitamisega (Dneprovskaja, Komleva).

Esimesed õpiobjektide repositooriumid tekkisid 1990-ndate aastate teises pooles koos õpihaldussüsteemide kasutuselevõtuga (Põldoja, 2015).

Esimeste repositooriumide loomise kronoloogia Saumi artikli põhjal.

1996

ARIADNE missioon oli võimaldada kvaliteetsemat õppimist õpiobjektide, -vahendite ja -metoodikate väljatöötamise kaudu, mis toetavad hariduse ja koolituse „jaga ja taaskasuta“ lähenemisviisi (ARIADNE, 2003).

OLA soovitas  Interneti-toodet ja autorikeskkonda, kus iga õpilane koondas teksti, graafikat, videot ja heli sisaldavad üksikud objektid kohandatud kursuseks (Brown, 1996).

GEM  Gateway to Educational Materials SM konsortsium moodustas infrastruktuuri arendamise repositoorium. Missioon oli laiendada õpetajate võimalusi pääseda juurde Interneti-põhistele tunniplaanidele, õppeüksustele ja muudele õppematerjalidele igas vormis ja vormingus (Laundry, 2006).

1997

EDUCOM riiklik õppetaristu algatus, mis hiljem sai sellest EDUCAUSE, algatas juhendamishaldussüsteemide projekti ja pidas oma esimese metaandmete koosoleku (EDUCAUSE, 2004). Tänapäeval tegutseb see organisatsioon nime all IMS Global Learning Consortium, Inc. Sellel rühmal on olnud tohutu mõju haridusele nii avalikus kui ka erasektoris mitmel kontinendil (IMS, 2006).

MERLOT (multimedia Educational Resource for Learning and Online Teaching) loodi NSF-i rahastatud projekti "Autori Tööriistad ja haridus objektide majandus (EOE)" (MERLOT, 2006) järgi. 

1998

CEDAR - Royal Roadsi ülikool asutas majandusarengu ja rakendusuuringute keskuse, et rahuldada üliõpilaste kasvavat nõudlust kaugõppe järele, paigaldas ülikool Microsofti vahetusserveri, mis võimaldas õppejõudude ja üliõpilaste vahel tugevat suhtlust oma õpiobjektide juurutamiseks. 

1999

“Campus Alberta Repository for Educational Objects (CAREO)”- eesmärk oli rajada keskharidusjärgsetele koolitajatele haridusobjektide veebi-repositoorium ning luua ja toetada professionaalse arengu kogukond, mis loob, vaatab ja kasutab neid objekte pideva professionaalse arengu kaudu (Buell, 2000).

Connexions - Rice'i ülikool repositooriumi projekt, mida nimetatakse “salajaseks veebialgatuseks”. See pole mitte ainult repositoorium, vaid ka loomis- ja koostöörakendus, mis 2000. aastal sisaldas 200 moodulit (Brent, 2006).

Wisc-Online -  Wisconsini veebiressursside keskus (WiscOnline, 2000). See organisatsioon määratles õpiobjektid kui veebipõhised, iseseisvad õppetükid (Chitwood, 2000).

OpenCourseWare. See on õppetundide ja sisu repositoorium, mille autoriks on MIT-i (Massachusetts Institute of Technology) õppejõud. Projekti eesmärk oli pakkuda kogu maailmas õpetajatele, üliõpilastele ja iseõppijatele tasuta otsitavat juurdepääsu MIT-i kursuse materjalidele (MIT, 2006b).

2000

DLNET- digitaalsete raamatukogude võrgustik tehnika ja tehnoloogia jaoks. Projekti visiooniks oli luua platvorm, mis täiendaks ja toetaks praktiseerivate inseneride ja tehnoloogide elukestvat õppe- ja täiendusõppe tegevust (Rahman, 2003).

2001

NETg  kataloog varjutab 75 000 õpiobjekti. Neid kasutavad juhtivad ettevõtted nagu Daimler-Chrysler, Honeywell, Proctor & Gamble ja Dow Chemical (Business Wire, 2001).

2002

Co-operative Learning Object Exchange (CLOE) Waterloo ülikooli tehnoloogia õppimise ja õpetamise keskuse (LT3) koostööprojekt Ontario ülikoolide ja kolledžite vahel (Goldsworthy, 2002).

LoLa Exchange Wesleyani ülikooli repositoorium: õpiobjektid, õpitegevused (LoLa) kui vahetus kvaliteetsete õpiobjektide jagamise hõlbustamiseks (LoLa, 2006).

Saab kokkuvõttes öelda, et hariduskeskkonnad peaksid andma võimaluse vahetada ja jagada Interneti kaudu õppematerjale ja muid andmeid erinevate tööriistade ja süsteemide vahel. Selle nõude rakendamiseks on vaja kasutada avatud protokolle ja standarte. Koostalitlusvõime ja taaskasutamise tagamisel kõige olulisem element on metaandmed. Tänu vormingute täpsele määratlusele mõjustavad nad tõhusalt.

Kasutatud kirjandus

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Põldoja, H. (viimati muudetud 07.02.2015). Sissejuhatus digitaalse õppevarasse. https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/sissejuhatus-digitaalsesse-oppevarasse

Dneprovskaja, N., Komleva, N. UNESCO hariduse infotehnoloogia instituut: avatud haridusressursid. (2023, 19.veebruar). 6.loeng. https://intuit.ru/studies/courses/11860/1152/lecture/18245?page=1 

PS. Kuna ma ei oska hästi inglise keelt (Saumi artikkel on inglisekeelne), pidin teksti tõlkimiseks kasutama Google'i tõlget, mis võiks tõlkimisel põhjustada teksti moonutamist ja leksikaalseid vigu.